Julius Kuperjanovi Selts
                          


MTÜ Julius Kuperjanovi Selts  Tartu. Saada E-mail:  olev@kuperjanov.ee
                                                       Julius Kuperjanovi Seltsi loomislugu
                                              ( Koostas O.Teder)

        Eestlastel on vähe neid tublisid endiste aegade rahvuskaaslasi, kellega on tahetud läbi seltsielu luua alaline side, ühendada meis taas samu palveid ning tahtmisi, vaielda selgeks tõdesid ja vastutõdesid, tuhnida vaevade ja heitluste põhjustes, lasta voolata meie tuhmuvatesse mõtetesse jälle seda unistuste täitumiste sära, mis aitaks vihastest lainetest pillutatud laevukesel ikka seda õiget kurssi hoida.
       J.Kuperjanovi Seltsi asutamise põhjuseid tuleb otsida tema nimikangelase ajalooliste tegude seast, et mõista, miks leitnant Kuperjanovi nime kasutati erinevate üksuste loomisel juba alates tema elusoleku ajast ja veel 90 a. hiljemgi, miks pidas ta ülioluliseks just endanimelise salga loomist ning miks Eesti 2. diviisi ülem polkovnik Limberg kirjutas 23.12.18. Viljandis alla käsukirjale, kus muuhulgas seisis:

        "...minu all olewat Eesti Kaitse Liitu "Leitnant Kuperjanowi partisani salgaks" ümber nimetada"...  (1)

  Määramine pole kuigi tavapärane, et millegi analoogsega võrrelda ja rahuliku südamega ning imestamata edasi minna. Miks lubati taolisel elaval legendil sündida? Missuguseid mõjuvõimsaid argumente kasutas leitnant Kuperjanov oma isiku kordumatuse tõestamiseks?
    Vabadussõja alguses, mil isamaad ähvardas oht langeda tagasi endise impeeriumi tollase, kordi hullema, kommunistliku Venemaa valitsemise alla, ei leitud siin aega isiklikeks mõtisklusteks ning tegutseda tuli koheselt, sest:

  "Keset ääretut jõuetuse-ja asjatusetunnet tegi meie sõjawäewalitsus kramplikka katseid luua sõjawäge, saada sõjariistu, muretseda warustust. Kuid sel kõigel oli wähe tagajärgi. Wiru wäerindel edenes asi wähegi, sest sääl oli Tallinn selja taga ja enamlased Tallinnast kaugel. Kuid Tartul olid ju enamlased ligidal, Wõru ja Walk olid nende käes ja kogu Tartu ja ta ümbrus oli täis hirmu ja lootusetust..."   (2)

     J.Kuperjanov ei olnud enese karismaatilisust tõestanud ainult kartmatu sõjamehena I Maailmasõjas, kus ta soldatite eestkostel pälvis rinda mõjuka Georgi risti, vaid ka teenides Tartu Tagavarapataljonis juba enne Eesti iseseisvumist. Tema julgus, meelekindlus ja tuline rahvuslus sattus tol keerulisel perioodil teravasse vastuollu pataljonis vohava enamlusega, kuid isiku kõrgelt lugupeetav austamisväärsus tagandas kõik katsed kiskuda teda poliitiliste sekeldustega kaasnevatesse ohtudesse. J.Kuperjanovi kaasasündinud õpetajaloomus suutis kaaslasi veenda eestlaseks olemise uhkuses, mida laulupidude algusest saati püüdsid masside teadvusesse viia rahva helgemad pead. Egas asjata noort Juliust Tartu Õpetajate seminaris "tulevaseks Tõnissoniks" kutsutud.  Oli saabunud aeg, kus esile pididki tõusma need 700 orja-aastaga väljasurnud "tulevased tõnissonid", kes relv käes eestlased taas vabadust nõutama juhiksid. Leitnant Kuperjanov sobis otsitavaks ideaalselt ning vajadust mõistis ka "meie sõjawäewalitsus, kes tegi kramplikka katseid luua sõjawäge..." .   
    Kas "leitnant Kuperjanowi partisani salk" täitis talle usaldatud lootused? Kordame ajaloolist tõde, millest kirjutati veel kangelase surma-aastal:

"Kuperjanow! See nimi, mis ilma eel-ja järelseletuseta tulewastele eestlastele palju ütleb, sest kadunu on enam kui 700 aasta järele e s i m e n e  E e s t i  k a n g e l a n e, ja kui niisugune on tal Eesti ajaloos oma hiilgekoht..."  (3)

    Öeldu kõlas usutavana juba leitnandi elu ajal, kui Vabadussõja teisel kuul Tartu vabastamisel osalenud tema 300-meheline relvastatud salk suurenes  mõne päevaga mitmekordselt 1200-meheni. Alandatud küla-ja linnameestes haihtunud orjalik mentaliteet asendus hetkega uue, peremehe tundega, mida polnud tarvis esile meelitada ei maa-andmise lubadustega ega palgarahaga, nagu riik meeleheites kasutusele võttis. Leitnant Kuperjanov ei jõudnudki Vabadussõjas erinevalt teistest väeosadest ära oodata palka oma meestele, sest ta pidas sõdimist mitte tööks, vaid missiooniks.
    Just missioonitunne, kangelaslikkus ning märtrisurm jäid väärtusteks, mida läbi ajaloo temas esile on tõstetud. Austati seda Kuperjanovi Partisanide Polgu riigiteenimise aastatel, samanimelise Seltsi asutamisel 1938.a., austati Stalini terrori aastail põrandaaluse tegevusega ja metsavendlusega, austati poliitiliselt vaigistatud Tartu noorte poolt küünalde süütamisega suurima iidoli haual.   

    J.Kuperjanovi Selts võtab oma põhikirjaliseks peaeesmärgiks taas avada ning kinnistada õpetaja ja Vabadussõja kangelase J.Kuperjanovi pärand meie tulevastele põlvedele, tutvustada tema elutööd ja loomingut kui väärtust ning normi rahva harituse ja iseolemise tahte süvendamisel. 

      Võiks küsida, miks on tarvis "esimese Eesti kangelase"  pärandit avada või kinnistada? Paraku on põhjuseid mitmeid, sest täna ei tea suur  osa rahvast Julius Kuperjanovist täpselt sedagi, kas ta oli eestlane või venelane, vabadusvõitleja või karistaja, tõeline õpetaja või jäärapäiselt kalk ohvitser.
      J.Kuperjanovi ülistust hakati kummutama mitmete laimavate legendidega, mille põhjustasid teiste  juhtide nii inimlikud omadused, nagu kadedus, hirm oma ebakompetentsuse avalikkuse ette toomises, aga ka alandlikkus läbi diplomaatilise viisakuse või naiivse vale loomine kättemaksuks, et enese juhitegusid õigustada või ka lihtlabane kommunistlik propaganda. Legendid kajastusid läbi ajaloo ka ametlikes väljaannetes, millest toome esile ainult olulisemad:

     1) E.Laaman:  1923.a. "Soomusrongide diviis Vabadussõjas. I. Punaväe sissetungimine ja
          väljatõrjumine"  (4), kus esines ebatäpsusi, puudusi ja liialdusi Paju lahingu tegelikul kajastamisel,

     2) Soomlase V.Helaneni looming (5) kajastab küll kriitiliselt oberst H.Kalmi tegevust Paju lahingus, kuid H.Kalmi raamat (6)jälle silub tumedad varjupooled neist lihtsalt üle astudes,

     3) Endine Soomusrongide divisjoni ülem kolonel K.Parts oma raamatus (6)vaatab küll kriitiliselt oberst Kalmi tegevusele, kuid samas levitab varrukast võetud jutte, millega leitnant Kuperjanov mõistetakse ebaõiglaselt süüdi hukkunute tekkimises Paju lahingus liigse kiirustamise tõttu.

     4)30 - date alguses asus Paju lahingu segast käiku selgitama Vabadussõja Ajaloo Komitee töökomisjon eesotsas A.Kuusentaliga, kellelt ilmus uurimus "Paju lahing 31.01.19."(8). Esmakordselt kirjeldati sündmusi tõepärasemalt, kuid ajavaimu kaalutlustest lähtuvalt ei sobinud kriitikat soomlaste juhi aadressil esitada, mistõttu bülletään jäi publitseerimata ning ka autor peagi ise suri.  
 
      5) Legendide purustamise üritasid nüüd käsile võtta J.Kuperjanovile lähedalseisnud isikud eesotsas abikaasa Alicega ja Paju lahingus osalenud kolonelleitnant J.Soodlaga. A.Kuperjanovi 1937.a. avaldatud naiselikult emotsionaalne analüüs (9)  ei päästnud kaasat temale langenud süüdistustest ning J.Kuperjanov jäi üldsuse silmis ikkagi süüdi Paju ohvrite tekkimises. 

    1938.a. esines J.Soodla X Vabaduseristi Vendade Päevadel Pajus põhjaliku seisukohaga, kuid tema  ettekannet takistati korduvalt kindral Laidoneri poolt (10)
     Kõnekas seik võiski algatada kolonelleitnant Soodlas mõtte koguda ning koostada Paju lahingust kokkuvõtvat tõde, millele lisanduks ka  muud kuperjanovlaste tegemised Vabadussõjas.
      Juba sama 1938.a. 23. detsembril asutas J.Soodla koos kompanjonidega Kuperjanovi Partisanide Polgu Seltsi, mille kaheks põhikirjaliseks eesmärgiks sai:
p." d)õhutada ja teostada Kuperjanovi partisanide Vabadussõjaaegse tegevuse väärikat jäädvustamist,
     c)dokumentide ja mälestuste kogumine ja ajaloo väljaandmine väeosa sõjaaegse tegevuse kohta".   (11)

   Kahjuks lõpetas nii Kuperjanovi pataljoni kui ka temanimelise seltsi tegevuse Nõukogude okupatsioon Eestis ja II Maailmasõda. Pärast  Eesti taasokupeerimist kasutati J.Kuperjanovi legendaarsust ära temanimeliste põrandaaluste üksuste formeerimisel. 23.12.1947.a. sündisid "Noorte Kuperjanovlaste Organisatsioon" (hiljem"Salajane Kuperjanovlaste Organisatsioon") Võrus ja "Kuperjanovi pojad" Tartus, kelle tegevuse põhikirjalised eesmärgid muutusid okupatsioonivõimude vastaseks, nagu muuhulgas:
p. "2. vastupanule õhutamine,
     4. metsavendadega sidemete loomine,
     9. koguda ja levitada Eesti rahvuslikku kirjandust"  (12)

Ühendused likvideeriti liikmete küüditamisega Venemaale 1949.a.

   1954.a. kasutati jälle ainuisikuliselt Kuperjanovi nime, et oma nõukogudevastasust demonstreerida. Tartus ja Nõos sündisid järgmised üksused: "Kuperjanovlased" ja "Kuperjanovlaste Salk", mille mitmed liikmed küüditati loomulikult Venesse.    
   Nõukogude perioodi allikates esines leitnant Kuperjanovi kohta palju laimu, liialdusi ning mahavaikimisi. Võõrsil ilmus A.Hinnomi   mälestusteraamat (13), kus autor kasutab K.Partsi raamatus (7) kirjeldatud väärinformatsiooni leitnant Kuperjanovi ja Paju lahingu kohta ega päästa kangelast temale heidetud süüdistustest. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis kajastati ka ajakirjanduses Paju lahingu käiku ning Kuperjanoviga seonduvat,  kasutades allikatena siiski kättesaadavamaid väärlegendidest läbiimbunud kirjandust.

     Eesti Vabariigi Kaitsejõudude Peastaabi ülema käskkirjaga Nr. 32, 09.03.1992.a. taasasutati Kuperjanovi üksik-jalaväepataljon. 1940.a. avamata jäänud Paju lahingu monument, mille mullakuhil aeti laiali alles 60-datel aastatel, taastati taasiseseisvumise alguses ning avati 30.01.1994.a. president L.Meri poolt. Meelis Kivi eestvõtmisel avati 2000 a. Valgas Isamaalise Kasvatuse muuseum ja alustati Vabadussõjateemaliste ajalookonverentside korraldamist.

     2000.a. valmis Tartu Ülikoolis ajaloolase Urmas Salo põhjalik töö "Paju lahingus 31.01.19. osalenud jõud ja lahingukaotused" (14), samuti ilmus kaks artiklit "Paju lahing - müüt ja tegelikkus" (15)ning "J.Kuperjanov Paju lahingus" (16), kus avaldati uut tõde lahingu käigust ja leitnant Kuperjanovi surmast.

     2008.a. avaldas harrastusajaloolane Olev Teder raamatu "Kutsar" (17), milles käsitles põhjalikult leitnant  Kuperjanovi pataljoni võitlustee algusest kuni Paju lahinguni, pakkudes välja ka arhiivipõhise versiooni J.Kuperjanovi hukkumisest ning oberst Kalmi kuritegude olemusest ja nende tagamaadest.

     2009.a. avaldas Mart Laar artikli "J.Kuperjanov - iseseisvuse märter?", milles ajaloolane ei leia põhjust nimetada kangelast märtriks, küll aga "tüüpiliseks Vabadussõjas esile kerkinud nooreks ohvitseriks, kes rahulikule ning süsteemsele tegutsemisele eelistas improviseerimist..."  (18)
   
     2009.a. aastal lisandus (O.Teder, konsultant U.Salo) J.Kuperjanovi elulugu käsitlev dokumentaalfilm "Leitnant Kuperjanovi rääkimata lugu", milles näeb esmakordselt J.Kuperjanovi sünni - ja I MS võitluskohti pildis. (19).

     2011.a.lisandus O.Tederilt raamat "Hundipoja surm", kus käsitletakse pikemalt väärlegendide tekkimise põhjuseid ja nende põhjustajaid (20).

     2011.a.lisandus J.Kuperjanovi Seltsilt (O.Teder)väljaanne "Isamaa Ajaloovihik" (21).

     2012.a.lisandus O.Tederi lühiülevaade "Werine Paju lahing" (22), milles esitatakse esmakordselt ajaloos Paju lahingu täismahus ülevaade lühikujul.

     Oma uurimistöödega esitas ajaloolane U.Salo seega uue väljakutse leitnant Kuperjanovi viimase lahingu tõepärasemate sündmuste käigu kirjeldamiseks. O.Teder`i harrastuslik uurimistöö arhiivides aga avas lõplikult J.Kuperjanovi olemuse, märterlikkuse ja surma põhjuste varjuküljed. Kokkuvõttes andsid U.Salo ja O.Teder seega viimse löögi 90 a. kestnud J.Kuperjanovit laimavate väärlegendide purustamiseks. Kas ka nende massilisele levikule?

    Vabadussõja ajaloo tähtsustamiseks, J.Kuperjanovi ja partisanide tegevuse uurimiseks ning tõese informatsiooni levitamiseks, samuti J.Kuperjanovi ideede propageerimiseks tuligi taasasutada Kuperjanovi-nimeline Selts. 2009.a. suvel otsustasid Ants Kuperjanov ja Mihkel Raig (J.Kuperjanovi sugulased) ning O. Teder asutada J.Kuperjanovi nimelise ühenduse, mis päädis 23.12.2009. J.Kuperjanovi Seltsingu loomisega. Samas otsustas üldkoosolek asutada J.Kuperjanovi Seltsi, kes võtaks oma kaitse alla ja jätkaks allnimetatud ühenduste püstitatud eesmärkide toetamist:

1938.a. 23.12. asutatud Kuperjanovi Partisanide Polgu Selts,
1947.a. 23.12. asutatud  "Noorte Kuperjanovlaste Organisatsioon" (alates 1948.a. "Salajane Kuperjanovlaste Organisatsioon"),
1947.a. 23.12. asutatud "Kuperjanovi pojad",
1954 - 1957.a. tegutsenud "Kuperjanovlased" ja "Kuperjanovlaste Salk"
2009.a. 23.12. asutatud J.Kuperjanovi Seltsing.

     J.Kuperjanovi Seltsi üldkoosolek otsustas võtta kõigi eelnimetatud ühenduste (v.a. JK Seltsing)endised liikmed oma auliikmeteks koos kandmisega Seltsi auraamatusse ning lugeda JKSeltsi tegevuse algdaatumiks 23.12.1938.a.


Allikad:
  1) "Leitnant Kuperjanovi päevakäsk nr. 2. §1., 25.12.18. -  Riigi Keskarhiiv Fond 560, nim.1. säilik 1
  2)"Julius Kuperjanow. Tema elu ja teod" "Odamehe" kirjastus Tartus 1919  - A.Kuperjanovi eraarhiiv
  3)"Päevaleht" nr 34, 11.02.1919.a. "Mööda rüüstatud kodumaad"
  4)E.Laaman "Soomusrongide diviis Vabadussõjas.I. Punaväe sissetungimine ja väljatõrjumine" - Ajaloo Komitee väljaanne 1923.a.
  5)V.Helanen "Suomalaiset Viron Vapaussodassa" 1921.a.
  6)H.Kalm "Pohjan Poikain retki" 1921.a.
  7)K.Parts "Kas võit või surm" 1931.a., kordustrükk lk. 115, AS "Printest" Tallinn 1991
  8)A.Kuusental "31.01.19. Paju lahing" 1933.a. Vabadussõja Ajaloo Komitee, Eesti Riigiarhiiv
  9)A.Kuperjanov "Kuperjanovi kaaslasena Saksa okupatsioonist Paju lahinguni" 1937.a. Tartu
10)L.Vaska mälestused. Vabadusristi Vendade Ühenduse päevad  "Tuna" 2002/1
11)Kuperjanovi Partisanide Polgu Seltsi arhiivimaterjalid Riigi Keskarhiivi Fondis
12)"Võrumaa kooliõpilaste vastupanuvõitlus 1944-1950", koostas V.Kaska "Vali Press" OÜ
13)A.Hinnom "Suur heitlus. Mälestusi rahvusväeosade ajast ja Vabadussõjast" Esmatrükk Eesti Kirjanike Kooperatiiv
        1955.a., kordustrükk "Eesti Päevalehe AS 2010.a. lk. 95
14)U.Salo  "Paju lahingus 31.01.19.osalenud jõud ja lahingukaotused" 2000.a. Tartu Ülikooli ajaloo osakonna seminaritöö
15) U.Salo artikkel "Paju lahing - müüt ja tegelikkus"  Ajalooline Ajakiri, 200, nr.3
16) U.Salo artikkel "J.Kuperjanov Paju lahingus" "Tuna 2004.a. nr.1
17) O.Teder "Kutsar" 2008.a. "Vali Press" OÜ
18)M.Laar "J.Kuperjanov - iseseisvuse märter?" - "Sirp" nr.9, 6.03.2009.
19)O.Teder "Leitnant J.Kuperjanovi rääkimata lugu" DVD 2009
20)O.Teder "Hundipoja surm" 2011. OÜ Vali Press
21)JKSelts, O.Teder "Isamaa ajaloovihik" 2011. OÜ Vali Press
22)O.Teder "Werine Paju lahing", lühiülevaade 2012. OÜ Vali Press