Julius Kuperjanovi Selts
                         


MTÜ Julius Kuperjanovi Selts Tartu. Saada E-mail:  olev@kuperjanov.ee
                                                        Lühike eluloo ülevaade

                  Julius Kuperjanov sündis 11.oktoobril 1894.a. (vana kalendri järgi 29.09.94.)Pihkvamaal Duhnova valla Lihhova külas. Ristitud Pihkvas Püha Jakobi kirikus 26.12.84. Esimesed 9 lapsepõlve aastat möödusid sünnikohas, kuid koolihariduse viletsa kättesaadavuse ning venestamise hirmus tõi isa Daniel pere tagasi Eestimaale. Elama asuti ema Liisa esivanemate Rebase mõisamaade naabrusse Vana-Kuuste Lalli tallu. Pärast 5 aastat kestnud õpinguid Sipe ministeeriumikoolis astus 1910. a. Tartu Õpetajate seminari. 1914.a. palus end määrata Kambja külakooli õpetajaks, sest I Maailmasõtta mobiliseeritud õpetajate puuduse tõttu ähvardati see sulgeda. Juba 1915.a. veebruaris värvati Vene kroonu. Jalaväelase õppused toimusid Novgorodis, lipnike kooliõpe aga Peterburi 4. Vladimiri sõjakoolis. Alates  septembrist 1915 kuni juulini 1917 võitles Aleksei nimelises 5. grenaderide polgus Valgevenemaal Baranovitchi asunduse lähedal
         Skartcheva küla all, kus teenis kokku 7 autasu:
               - Stanislavi 3. järgu rist mõõkadega juunis 1916.a.;
               - Anna ordu 3. järgu rist augustis 1916.a.;
               - Anna ordu 2. järgu rist märtsis 1917.a.;
               - Stanislavi 2. järgu rist  mais 1917.a.;
               - Vladimiri 4. järgu rist augustis 1917.a.;
               - Georgi 4.järgu rist novembris 1917.a.;
               - Anna 4. järgu rist mõõgale nov. 1917.a.
                   Haavatud 19.juulil 1917.a., veel haiglaravi ajal naasis Eestisse ja astus Tartu Tagavarapataljoni ning määrati 7.roodu nooremaks ohvitseriks. Alates 19.11.17. määrati 4.roodu ülemaks. 24.11.17. vabastati poruchik (vastab vanemleitnandi aukraadile)Kuperjanov Vene armee teenistusest. Alates detsembrist 1917.a. tõsteti eeskujulik ohvitser pataljoni ülema abi kohale. Tartus osales aktiivselt  linna vara kaitsmisel taganevate Vene valgekaartlaste ja võimuhaaravate kommunistide poolt korraldatud massiliste varguste eest.
          Saksa okupatsioonipäevil (veebruar 1918.a.-november 1918.a.) tegeles üliaktiivselt põrmustatud Eesti Vabariigi heaks, saades Tartu linna ja maakonna omakaitse ja põrandaaluse tegevuse juhiks. Korraldas relvade kogumist ning koostas truudest elanikest omakaitse üksuste nimekirju, mis hiljem said aluspõhjaks Kaitseliidu tegevusele ning auga väljateenitud omanimelise salgale. Organiseeris salaluuret Saksa vägede lokaliseerumise üle, edastades Narva taga teateid ka inglise salaluurele Intelligence Service-le. Tallinna põrandaalune vastupanuliikumine kasutas Kuperjanovi  loodud  usaldatavat inimvõrku teadete edastamiseks Peterburi ustavatele põrandaalustele saadikutele, kelle hulgas viibis ka polkovnik Laidoner. Samuti jälgis ta usaldatavate spioonide kaudu Peipsi järve taguste punaste jõukude tegevust, mistõttu oli kursis Oudova kasarmu  relvastuse suuruse ja selle äravõtmise võimalustega. Novembri lõpus 1918.a. lähetas saksapoolseid ohte trotsides reisirongiga Narvasse relvi, nende hulgas ka esimese kuulipritsi maale tunginud Punaarmee taltsutamiseks.
          Kaitse Liidu loomise järel määrati ta Tartu Maakonna allüksuse juhiks. Organiseeris Tartu kaitsmist Punaarmee vastu ning taganes viimasena linnast algul Kärevere mõisasse, seejärel Puurmani mõisa, kus organiseeris alates 23.12.18. partsanide salka. Kohapealne vaenlasevastane tegevus pärssis punaste edasitungimise võimaluse kagu suunalt pealinnale. Vabastas  5.01.19. varahommikul punaste ikkest esimese Lõuna-Eesti küla - Saduküla samal ajal, millega aitas kaasa punaste üldisele taganemisele kogu EW territooriumil. Leitnant Kuperjanovi salga viibimine Puurmanis takistas Kesk-Eesti  ja Viljandi vallutamist punaste poolt, kuna kaitses Põltsamaal resideeruva 2.polgu tagalat lõuna suunast.   
          Alates 06.01.19. planeeris Tartu vabastamise aktsiooni, nihutades rindejoont kuni Voldini kagus ning Kärevereni lõunas. 13.01.19. ühinesid tema pataljoniga Tartu vabastamise teel soomusrongid nr.1. ja 3. Üheskoos vabastati järgmisel päeval Tartu linn. Tartus tegutses linna garnisonide ülemana ja komplekteeris oma pataljoni 1200 meheni.
           24.01.19. saabus nõudmisel koos pataljoniga Elvasse, kust algas Valga vabastamisoperatsioon. 31.01.19. sai tänu Valga operatsioonijuhi oberst Kalm`i järjestikustele kuritegelikele eksimustele Paju lahingus surmavalt haavata ning haavatutele korraldatud veo suure hilinemise tõttu suri Tartus 02.02.19.
          J.Kuperjanovi nimi kestis edasi temanimelise pataljoni, siis polgu, seejärel taas pataljoni tegemistes Eesti Vabariigi teenimisel. Samuti temanimelise polgu seltsi asutamisel 1938.a., okupatsiooniaastatel Stalinivastase terrori põrandaaluses võitluses ja seltsi  taasasutamisel 2009.a.
             
       J.Kuperjanovit on autasustatud Eesti Vabariigi poolt postuumselt 23.02.20. kahe Vabaduseristiga:   2.liigi 2.järgu  ja 2.liigi 3.järgu ristidega. Kaks aastat hiljem lisati 1.liigi 2.järgu rist. 2008.a. annetas harrastusajaloolane O.Teder leitnant Kuperjanovile ohvitserimõõga nr. 008, mida hoitakse Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljonis. 2008.a. tehti O.Tederi raamatu avaldamistseremoonial 2008.a. EV presidendile ettepanek autasustada J.Kuperjanovit tagantjärele Vabaduseristi II liigi I järguga.
"Päewaleht" nr.34, 11.02.1919.a.: "Mööda rüüstatud kodumaad":

"Kuperjanow! See on nimi, mis ilma eel-ja järelseletuseta tulewastele eestlastele palju ütleb, sest kadunu on enam kui 700 aasta järele esimene Eesti kangelane, ja kui niisugune on tal Eesti ajaloos oma hiilgekoht."